Esimene ehk Pro Koosolek 1 toimus 2020. aasta kevadel Tallinna Lauluväljakul, misjärel asutati korraldajate poolt MTÜ Avalike ürituste korraldajate liit. Järgneval kahel aastal oli kogu Eesti korraldusvaldkond vahelduva eduga sunnitud COVID pausil. Pro Koosolek 2 toimus neljapäeval, 9. märtsil 2023 Avalike ürituste korraldajate liidu korraldamisel Tallinnas, liidu toetajaliikme Funrent koosolekusaalis. Osales 120 avalike ürituste korraldamisega seotudolevat ettevõtjat (nii korraldajad kui teenusepakkujad) ja ametnikku. Koosoleku päevakorras olid teemad mis korraldajatele käesoleval aastal ja kogu valdkonnale üldiselt eriti aktuaalsed on. Pro Koosolek 3 toimus reedel, 20. aprillil, Pärnu Linnavalitsuse ja Avalike ürituste korraldajate liidu koostööna Pärnu keskraamatukogu saalis. Teemaks olid korduskasutusnõude praktikad avalikel üritustel, praktilised küsimused ja vastused. Koosolekul osales 60 valdkonnaga seonduvat ettevõtjat ja ametnikku.
PRO KOOSOLEK 3 esinejate materjalid, küsimused ja vastused
Silva Koemets (Pärnu linnavalitsus): "Pärnu kui tunnustatud rohesihtkoht."
Kertu Sapelkov (Kliimaministeerium, Ringmajanduse osakonna nõunik): "Pakendiseaduse muudatused, korduskasutus avalikel üritustel."
Margot Paavel (Põllumajandus- ja Toiduamet, Toiduosakonna peaspetsialist): "Vajalik info sündmuste korraldajatele."
Sander Ilves (PS Music Agency): "Jäätmemajanduse praktilised lahendused meie korraldatavatel festivalidel."
"Meile on arusaamatud ja segadusttekitavad need riigis kasutuselolevad jäätmete liigiti sorteerimise piktogrammid ja tähistused avalikel üritustel ja oleme arvamusel, et inimesed ei oska nende tähistuste alusel üritustel jäätmeid liigiti õigetesse kogumiskastidesse jaotada. Meie praktika on see, et paigaldame ürituse territooriumile ühe suure konteineri kuhu külastajad viskavad kogu prügi ja meie sorteerime enda koostööpartneri jäätmejaamas jäätmed peale sündmust liigiti. Meie hinnangul annab see parema lõpptulemuse: jäätmed on korrektselt ja täpselt liigiti sorteeritud."
PRO KOOSOLEK 3 küsimused ja vastused
Küsimused esitati nii koosolekul kohapeal kui ka e-posti teel, vastavad Kertu Sapelkov (Kliimaministeerium) ja Margot Paavel (Põllumajandus- ja Toiduamet).
Oma tegevuse planeerimisel on oluline saada aru „avaliku ürituse“ definitsioonist ja toidunõude sobilikkuse hindamisel on oluline mõiste „korduskasutus“ ja toiduohutusega seotud nõuded.
Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.
Avalik koht on maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, mille omanik või valdaja on andnud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või mis on tegelikkuses avalikult kasutatav.Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne.Enamasti on avaliku ürituse sisuks meelelahutuse saamine kas kunstilise elamuse, sportliku hasardi väljaelamise, uudishimu rahuldamise või lihtsalt lõbustuse kaudu, samuti oma materiaalsete eesmärkide saavutamine. Meelelahutuslikul inimeste koosolemisel peab olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Avalikkusele regulaarselt ligipääsetavad avalikud kohad ilma konkreetse ürituseta ei ole avalikud üritused korrakaitseseaduse tähenduses.
Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas avalikule üritusele on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba või mitte, vaid sellest, kas tegemist on avaliku üritusega KorS mõistes. Kuivõrd reeglid, millistele avalikele üritustele on vaja taotleda KOV luba ja millistele mitte, sätestab iga KOV eraldi, siis lubade väljastamise praktika võib üle Eesti erineda.
Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad on olelusringi jooksul mitme kastutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud anumad või söögiriistad, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks need valmistati.
Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema tehniliselt disainitud korduvalt kasutamiseks.Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema toiduga kokkupuuteks sobilikud ning selle kohta peavad olemas olema tõendusdokumendid.Peab olema loodud korduskasutussüsteem, mis tagab toodete korduvalt kasutamise (pesu, logistika, arvestuse pidamine jm).
Küsimus 1: Kuidas saada aru kas tegemist on korduskasutusnõuga? Kas näiteks plastikust korduskasutusnõu alla on pressitud mingi kindel tähis?
Vastus: Euroopa Liidus ei ole kokku lepitud tähistusi, mis ütleks, et tooted on korduskasutatavad või ühekordseks kasutuseks. Plasttoodetele on tihti pressitud erinevad tähised, näiteks kolmnurk, mille juures on ka number või lühend lisatud. Selline tähis ei tähenda seda, et tegemist on korduskasutuspakendiga, vaid näitab, millisest plastiliigist konkreetne plasttoode on valmistatud. Samuti võib plastist toidupakenditel kohata erinevaid kasutusega seotud märgiseid (lubatud temperatuuri märgis, nõudepesumasina märgis jne).
Info selle kohta, kas konkreetne plasttoode on mõeldud korduvalt kasutamiseks peab olema kirjas toote dokumentides (näiteks vastavusdeklaratsioonis). Plastist esemete puhul tuleb teha laboris kolm järjestikust katset ning sellega näidatakse, et tooted on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleb veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, näiteks katseprotokolli, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.
Avalikel üritustel korduskasutatavaid anumaid kasutades on vajalik ja oluline nõude eristamiseks need tähistada. Näiteks on see oluline kui ühel üritusel kasutatakse mitmeid erinevaid korduskasutuslahendusi ning oleks tuvastatav, kelle nõuga on tegemist ning millisesse tagastuskohta tagastada, lisaks on nõude tähistus oluline olukorras kus ürituse segaolmejäätmetest leitakse suuremas koguses korduskasutusnõusid.
Küsimus 2: Kas ka siseruumis toimuv üritus mis on avalikkusele avatud ja suunatud, aga millele kohaliku omavalitsuse korra järgi ei taodelda "Avaliku ürituse luba", on avalik üritus?
Vastus: Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas avalikule üritusele on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba või mitte, vaid sellest, kas tegemist on avaliku üritusega KorS mõistes. Kuivõrd reeglid, millistele avalikele üritustele on vaja taotleda KOV luba ja millistele mitte, sätestab iga KOV eraldi, siis lubade väljastamise praktika võib üle Eesti erineda.
Küsimus 3: Kas siseruumis tegutsev ööklubi on avalik üritus?
Vastus: Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.
Justiitsministeerium on selgitanud, et avalikuks ürituseks kvalifitseerumine eeldab, et isikute koosviibimisel on ka teatav ühine eesmärk ning see koosviibimine on korraldatud. Neid tingimusi ei täida isikute juhuslik ühine avalikus kohas viibimine. Avaliku üritusena kvalifitseerumiseks peab meelelahutuslikul inimeste koosolemisel olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Seetõttu avalikkusele regulaarselt ligipääsetavad avalikud kohad ilma konkreetse ürituseta ei ole avalikud üritused korrakaitseseaduse tähenduses.
Avalike ürituste korraldajate liit esitab selle küsimuse 02.05.2024 vastamiseks ka Justiitsministeeriumile.
Küsimus 4: Mis ametkonnad ja mis teemade osas teostavad avalikel üritustel kontrolli?
Vastus: Toiduseaduse alusel teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist.
Keskkonnaametil ja KOVil on õigus kontrollida, kas avalikul üritusel on täidetud pakendiseaduse nõue ehk toidu ja joogi serveerimiseks kasutatakse korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.
Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib, kas nõud sobivad toiduga kokkupuuteks (kas neid kasutatakse vastavalt lubatule), kas need on puhtad, kas neid hoiustatakse korrektselt. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid.
Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid
Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat
Küsimus 5: Kihnu vallale kuulub hoone, millest pool on kasutuses turuna (müüakse käsitööd, kohalikku toidukaupa- leivad, saiad, kala jmt) ja teine pool kohvikuna (toitlustus), st hoonest toimub kaubandustegevus. Turu kohvik antakse läbi enampakkumise erasektori majandada ja turuosas on nö klassikaline turg. Kas nimetatud kaubandustegevus (turul ja kohvikus) on PakS § 5 lõike 8 mõistes avalik üritus?
Vastus: Kliimaministeeriumi hinnangul antud kirjelduse puhul ei ole tegemist avaliku üritusega, sest turul toimub tavapärane kaubandustegevus ja kohvikus toimub tavapärane toitlustustegevus.
Küsimus 5.1.: Pärnu turul toimub igapäevane kaubandustegevus, see ei ole avalik üritus nii nagu eelmises vastuses kirjas on. Samas korraldatakse mõnikord eriüritustena ka avalikke "turupidusid", kus esinevad artistid ja mida reklaamitakse avalikkusele. Küsimus: Kas sel hetkel muutub peo toimumise koht avalikuks ürituseks ja peo ajal kehtivad avalikule üritusele esitatavad nõuded?
Vastus: Kui need eriüritused vastavad korrakaitseseaduses defineeritud avaliku ürituse mõistele (eelnevalt detailsemalt kirjeldatud), siis nõuded rakenduvad.
Küsimus 6: Kõik korduskasutusnõude kasutajad avalikel üritustel peavad vajadusel kohapeal tõendama nõude vastavust korduskasututingimustele ehk siis seda, et nõud on korduskasutuseks ettenähtud toidunõud. Mis on see standardiseeritud dokument, mille nõude kasutaja peab saama kas nõuderendifirmalt või siis nõude müüjalt?
Küsija kommentaar: Varasemalt on www.liit.ee küsimustes-vastustes juttu "sertifikaadist", aga siinkohal tuleks nüüd selgelt fikseerida, et kas kõik nõude rentijad on kohustatud väljastama koos rendiarvega ka nö A4 dokumendi mille klient saab rentijalt kaasa ja esitada vajadusel kontrollivale ametnikule, kusjuures ei ole vahet kas rentijana on tegemist suure ja tuntud ettevõttega (Panditops, Ringo, Round Cup jt) või kliendi enda initsiatiivil nn "Poolast ostetud nõudega" - mis on see dokument millega nõude sobivust tõendatakse, palun dokumendi näidist.
Vastus: Korduskasutusnõudel peavad olemas olema tõendusdokumendid, mis tõendavad, et toode sobib toiduga kokku puutuma (temperatuur, aeg ja millise toiduga). Ei ole olemas konkreetset vormi, milline peab tõendusdokument nägema välja. Plastist esemetel on vastavusdeklaratsiooni (VD) nõue. Plasti VD peab vastama EÜ 10/2011 lisa IV sätestatule. Keraamiliste esemete VD nõutu on toodud põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93. Teiste materjalide puhul peab tootja/ kasutaja suutma tõendada, et need tooted on toiduga kokkupuuteks lubatud.
Rohkem infot PTA kodulehelt https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid
Asutusele esitatavad dokumendid peavad olema riigikeeles ehk eesti keeles (oleme aktsepteerinud ka inglisekeelseid dokumente).
Inglisekeelne plasti vastavusdeklaratsiooni näidis.
Ringlussevõetud plastist valmistatud toodete VD on leitav EL 1616/2022 lisana.
Küsimus 7: Sushimüüja avalikel üritustel: "Sushit serveeritakse Jaapani toidukultuuri kontekstis ainult koos sushipulkadega (valmistatud bambusest). Sushipulkasid korduskasutusnõudena saada ei ole. Kui sushipulkade kasutamine avalikel üritustel on alates 1.1.2024 keelatud, siis järelikult sushit avalike üritustel koos pulkadega müüa ei saa. Või on siiski nii et kui suhkruvati ja kartulispiraali puhul on puidust pulk toote osa ja on kasutamiseks lubatud, siis oleks ka siin mõistlik kinnitada sushipulk praegu lubatud tooteks? Edaspidi võiks siis vajadusel liikuda koos tootearendajatega sinna suunas, et tekivad ka korduskasutuspulgad kõigile eelnimetatud toodetele."
Vastus: Sushipulkade näol on tegemist söögiriistadega ning toidu serveerimiseks tuleb avalikel üritustel kasutada korduskasutatavaid söögiriistu. Korduskasutatavad sushipulgad ei pea olema valmistatud plastist, need võivad olla ka näiteks roostevabast terasest. Koostöös teenusepakkujatega võiks leida sobivaima variandi, mis kasutusele võtta. Juhul, kui peaks selguma, et korduskasutatavaid sushipulkasid ei ole võimalik hetkel kasutusele võtta, siis võib ajutiselt kasutada ühekordselt kasutatavaid (v.a ühekordselt kasutatavaid plastist valmistatud söögipulkasid, mille Eesti turule laskmine on keelatud) ning samal ajal tootearendajatega koostöös tulevikuks lahendusi otsida.
Küsimus 8: Bobatee – mida nimetatakse ka pärliteeks või mulliteeks – on jook, piimast, maitsestatud teest ja tapiokki pärlitest, mida imetakse läbi eriti suure joogikõrre ja näritakse. Bobakõrred on jämeda läbimõõduga kas paberist või bambusest (näiteks https://umami.ee/toode/boba-tee-korred-100tk/) ja neid ei ole korduskasutustootena olemas - kas ja mis materjalist kõrte kasutamine on lubatud? Kas on ka vahet kuidas on kõrred pakendatud (siin on erinevad ametnikud andnud erinevaid vastuseid - et kas iga kõrs eraldi pakendis või ei ole sel vahet ehk siis kehtib printsiip et mida vähem prügi, seda parem?).
Vastus: Alates 01.05.2023 on keelatud Eesti turule lasta ühekordselt kasutatavaid plastist (sh biolagunevast plastis, bioplastist) joogikõrsi. Sellist tüüpi kõrsi ei tohi kasutada ka avalikel üritustel. Avalikel üritustel ei ole kohustust kasutada korduskasutatavaid joogikõrsi (tegemist ei ole söögiriistadega), kuid soovitatav on mõelda läbi ühekordsete joogikõrte kasutamise vajadus ja võimaluse korral üldse vältida nende kasutamist.
Toiduohutusega seonduvalt peab ettevõte enda enesekontrolliplaanis hindama riske, mis võivad tekkida toidu serveerimisel. Vastavalt neile riskidele teeb ettevõte otsuse, kas kõrred peavad olema eraldi pakendatud või mitte. Toidukäitleja peab tagama ohutu toidukäitlemise ja serveerimise.
Küsimus 9: Kas paberist salvrätikute kasutamine on avalikel üritustel lubatud?
Vastus: Jah. Sellele oleme ka varasemalt vastanud lehel www.liit.ee.
Küsimus 10: Kas paberist burgeritaskut on lubatud avalikul üritusel kasutada?
Vastus: Jah. Sellele oleme ka varasemalt vastanud lehel www.liit.ee.
Küsimus 11: Kas sel pildil vasakul olevat plastikust suhkruvatiämbrit (kaanega) on korduskasutusnõuna (panditasuga) lubatud avalikul üritusel kasutada?
Vastus: Avalikul üritusel kohapeal tarbimiseks on võimalik suhkruvatti serveerida ka ilma ämbrita. Juhul, kui kohapeal tarbimiseks soovitakse serveerimiseks kasutada viidatud ämbrit, siis on oluline, et toote vastavusdeklaratsiooni kohaselt on antud toode lubatud toiduga kokku puutuma ja mõeldud korduvalt kasutamiseks. Lisaks on oluline, et oleks loodud korduskasutussüsteem, millega on lahendatud ära nende ämbrite kokkukogumine, logistika, pesu, arvestuse pidamine jm. Kui ettevõte teostab nende ämbrite pesu, siis peab ettevõtte enesekontrolliplaanis olema antud protseduur kirjeldatud ning riskid hinnatud. Pesta tuleb ämbreid nende tootja poolt antud tingimustel. Ämbrid, millest tooteid serveeritakse peavad olema puhtad ning puhtuse eest vastutab serveerija. Kõik korduskasutusnõud avalikul üritusel peaksid olema identifitseeritavad (kas teenusepakkuja tunnuskleebise või muu tähisega), et tarbija saaks aru, kelle korduskasutusnõuga on tegemist ja kuhu see tagastada tuleks.
Samuti tuleks konkreetne lahendus kokku leppida enne avaliku ürituse toimumist ürituse korraldajaga, kas korraldaja aktsepteerib seda, et ettevõte on loonud oma süsteemi või on üritusel ette nähtud, et kõik toitlustajad kasutaksid ühesugust lahendust toidu ja joogi serveerimiseks.
Küsimus 12: Kas sel pildil paremal olevat jääjoogikomplekti (klaas, kõrs ja kaas) on korduskasutusnõuna (panditasuga) lubatud avalikul üritusel kasutada?
Vastus: Juhul, kui avalikul üritusel soovitakse serveerimiseks kasutada viidatud tooteid, siis on oluline, et toote vastavusdeklaratsiooni kohaselt on antud toode lubatud toiduga kokku puutuma ja mõeldud korduvalt kasutamiseks. Lisaks on oluline, et oleks loodud korduskasutussüsteem, millega on lahendatud ära nende toodete kokku kogumine, logistika, pesu, arvestuse pidamine jm. Kui ettevõte teostab nende pesu, siis peab ettevõtte enesekontrolliplaanis olema antud protseduur kirjeldatud ning riskid hinnatud. Pesta tuleb tooteid nende tootja poolt antud tingimustel. Jääjoogikomplektid, millest jooke serveeritakse peavad olema puhtad ning puhtuse eest vastutab serveerija. Kõik korduskasutusnõud avalikul üritusel peaksid olema identifitseeritavad (kas teenusepakkuja tunnuskleebise või muu tähisega), et tarbija saaks aru, kelle korduskasutusnõuga on tegemist ja kuhu see tagastada tuleks.
Samuti tuleks konkreetne lahendus kokku leppida enne avaliku ürituse toimumist ürituse korraldajaga, kas korraldaja aktsepteerib seda, et ettevõte on loonud oma süsteemi või on üritusel ette nähtud, et kõik toitlustajad kasutaksid ühesugust lahendust toidu ja joogi serveerimiseks.
NB: Loe ja vaata kõiki avalikel üritustel korduskasutusnõude praktikatega tekkinud küsimusi ja vastuseid siit. Uute küsimuste tekkimisel saatke need aadressile info@liit.ee, leiame ja avaldame ametlikud vastused veebilehel www.liit.ee ja Avalike ürituste korraldajate liidu Facebookis.
pro koosolek 3 (2024) fotogalerii
pro koosolek 3 (2024) KORRALDAJAD
Pärnu linnavalitsus, Katrin Kukk ja Andrus Haugas
MTÜ Avalike ürituste korraldajate liit, Auris Rätsep, info@liit.ee, 504 3000
PRO KOOSOLEK AJALUGU
Pro Koosoleku idee sündis 2020. aastal praktilisest vajadusest ühiselt arutada ja lahendada probleeme, millega puutuvad kokku oma tegevuses avalike ürituste korraldajad ning jagada kogemusi korraldajate tegevuse ja valdkonna edendamiseks.
PRO KOOSOLEK 1 (2020)
Esimene ehk Pro Koosolek 1 toimus 11.02.2020 Tallinna Lauluväljakul. Koosoleku peateemaks oli jäätmemajandus. Tallinna Lauluväljakule kogunenud 260 ürituse korraldajat tõdesid, et keskkonnasõbralikkus ja kestlik ürituskorraldus on Eesti ürituskorraldajate töös peamised märksõnad. Niisamuti kinnitati esmakordselt jäätmete liigiti kogumise ühtne tähistusgraafika, mida üritustel edaspidi kasutama hakatakse. Koosolekul sündis ka idee esindusorganisatsiooni loomisest, mille tulemusena toimus Avalike ürituste korraldajate liidu (www.liit.ee) asutamiskoosolek Tallinna Lauluväljakul 4. juunil 2020. aastal.
Koosoleku kokkuvõte, videod, pildigaleriid ja infomaterjalid
PRO KOOSOLEK 2 (2023)
Peale kaheaastast sunnitud COVID korralduspausi toimus Pro Koosolek 2 neljapäeval, 9. märtsil 2023 Avalike ürituste korraldajate liidu toetajaliikme Funrent koosolekusaalis.
Koosoleku kokkuvõte, pildigalerii ja infomaterjalid
PRO KOOSOLEK 3 (2024)
Pro Koosolek 3 toimus reedel 20. aprillil 2024 Pärnu linnavalitsuse ja Avalike ürituste korraldajate liidu koostööna Pärnu keskraamatukogu saalis. Teemaks olid korduskasutusnõude praktikad avalikel üritustel, praktilised küsimused ja vastused.
Koosoleku kokkuvõte, pildigalerii ja infomaterjalid on esitatud siinsamas lehel ülevalpool.